Maxima annetab Toidupangale ca 3,2 € miljoni väärtuses toitu

Maxima annetab aastas Toidupangale ca 3,2 € miljoni väärtuses toitu ning lööb kaasa toidukogumispäevadel

Majanduslik ebakindlus ja kiirelt kasvavad hinnad on Eestis kasvatanud märkimisväärselt nende inimeste arvu, kes on raskustes igapäevase toimetulekuga. Sellistele peredele, keda kahjuks on Eestis tuhandeid, on suureks abiks Toidupank. Alates 2021. aastat teeb Maxima Eesti regulaarset koostööd Toidupangaga. 2023. aastal on Maxima Eesti kauplustest ja logistikakeskusest antud Toidupangale igapäevaselt üle umbes 2700 kg toitu, mis teeb aasta peale üle 976 tonni ja mille rahaline väärtus on 3,2 miljonit eurot. Antud kogustest lähtuvalt on Maxima Eesti teine suurim koostööpartner Toidupanga jaoks. 

Puu- ja köögiviljad, pagaritooted, piim ja liha 

Kõige rohkem on Maxima Toidupangale üle andnud puu- ja köögivilju, pagaritooteid nagu leib ja sai, kondiitritooteid, jahutatud liha, linnuliha ning piimatooteid. Aga samuti ka lemmiklooma- ja majapidamistooteid, esmatarbekaupu ja muud. 

Toidu ümberjagamise ja annetamise reeglid on selged ja loogilised 

Ümber jagada võib toitu, mille „parim enne“ kuupäev on möödas, kuid mida on veel ohutu tarbida ja ka kiiresti riknevat toitu, millel „kõlblik kuni“ tähtpäev veel kehtib. Kõike seda eeldusel, et toitu on järjepidevalt hoitud ja käideldud selleks ettenähtud tingimustel.  

"Arvestades eelnimetatud reegleid kogutakse kiirestiriknevat, „kõlblik kuni“ märkega toitu meie kauplustes ja antakse Toidupangale üle säilimiskuupäeva viimasel päeval.  

"Parim enne" märkega toitu – erinevad tang- ja kuivained, tee, kohv, konservid, õlid, maiustused jm – anname Toidupangale üle koheselt või mõni päev pärast pakendil märgitud säilimiskuupäeva," märkis Maxima Eesti kvaliteedijuht Tiina Hiis.

Toidu päästmise ja annetamise juures on oluline ka keskkonnaaspekt, kuna nii ei visata müümata jäänud toitu asjatult prügisse. "Toidu ümberjagamisega toimime jätkusuutlikult ja päästame toitu, kasutades selle maksimaalselt ära ning nii saadame jäätmekäitlusesse vähem jäätmeid," lausus Tiina Hiis. 

Toidujäätmete ja toidukaoga seotud keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on üha suurema tähelepanu all nii globaalselt, Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul läheb igal aastal maailmas ca 30% kogu inimestele tarvitamiseks toodetud toidust raisku.  

Kes saavad Toidupangast abi? 

Toidupank aitab tasuta toiduabiga inimesi, kes elavad toimetulekuraskustes. Eelisjärjekorras on toiduabi mõeldud peredele, kus kasvavad väikesed lapsed, sealhulgas üksikvanematega pered. Neile järgnevad teised vähekindlustatud sihtgrupid ühiskonnas, nagu puudega inimesed, üksikud eakad, kodutud ja teised kriisiolukorda sattunud inimesed. 

Toiduabi jagatakse erinevate kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade koostatud nimekirjade alusel ja heategevusorganisatsioonide kaudu, millest mõned abistavad oma liikmete kõrval ka laiemat abivajajate sihtgruppi. 

Toidupank tegutseb 17 asukohas üle Eesti, kus teenindatakse keskmiselt 19 400 inimest nädalas (1,5% Eesti elanikust). Toiduabi vajadus on aga veel suurem. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% (303 900 inimest) ja absoluutses vaesuses 3,5% (48 000 inimest ) Eesti elanikkonnast.  

Osale Toidupanga toidukogumispäevadel, 8.-9.detsembril 

Maxima lööb kaasa ka Toidupanga toidukogumispäevadel, mis toimuvad igal aastal kaks korda ning mille raames kogutakse toitu abi vajavatele peredele. Ka 8.-9. detsembril tulevad kogumispäevad taas ning üheteistkümnes Maxima kaupluses saab iga soovija osta ja annetada toitu. Päevade ajal on kampaanias osalevates kauplustes kohal Toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud, kes jagavad sissepääsuväravate juures infot ja aitavad annetatud toidu kokku koguda.  Toidukogumispäevade lõppedes transporditakse toidukaubad kohaliku toidupanga lattu ning jagatakse sealt edasi abivajajatele.